Kaheksa Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpetajat osalevad sellel kooliaastal väliskoolitustel. Siin blogis kirjutavad nad kõigest sellest, mis seoses koolitustega südamel. Juttu tuleb nii ootustest koolitusele kui sellest, kuidas koolitusel läks ja mida õpiti.

Kõik osalejad viivad pärast koolitust läbi ka tegevusuuringu, kus katsetavad, kuidas ja mis tingimustel õnnestub õpitut Tallinna Humanitaargümnaasiumi koolikeskkonda lõimida.

Ja kindlasti ei jää koolituste lõpus tulemata ka üks põnev kogemuste vahetamise seminar kooliperele. Kuidas see läheb, sellest kirjutame ka!

Põnevat lugemist kõigile!


P.S. Väliskoolitustel osalemine on võimalik, sest saime toetust Euroopa Liidu programmist Erasmus+.


laupäev, 25. november 2017

Õppetunnid Roomast

Võtan kokku oma koolitusnädala emotsioonid ja õppetunnid. Kui kellelgi tekib mõne mõtte kohta küsimusi, siis tulge julgelt minu juurde ja saame neid pikemalt arutada! 

  • Itaalia ja Eesti haridussüsteem on väga erinevad. Koolitaja rõhutas iga päev seda, kui oluline on vältida igasuguseid võistluslikke elemente koolis. Olgu selleks siis olümpiaadid, testid või kas või klasside moodustamine ainepõhiselt. Näiteks gümnaasiumisse astudes monitooritakse Itaalias kõiki õpilasi (suvel ühisel väljasõidul) ning õpetajad moodustavad uued klassid. Tegelikult küll nime poolest grupid, sest klass on juba teatud määral kihistus - see ei ole mitte minu seiskoht, vaid nende seletus nimetuse juurde. Sisuliselt on aga tegu meie mõistes siiski klassidega. Klasside moodustamise põhimõte on see, et igas grupis oleks erinevad inimesed - need, kellele meeldivad reaalained, need, kes eelistavad keeli, need, kelle eelistuseks on kunst, erivajadusega inimesed jne. Klassi vahetada ei saa. Kui on tõsine põhjus, siis alles 2 aasta pärast (gümnaasium on kokku 5 aastat, 3 on kohustuslikud, kui oled gümnaasiumisse astunud ja 2 vabatahtlikud - aga enamik valib 5 aastat, sest sellega kaasneb lõputunnistus). Seega igas klassis on väga erineva tausta ning võimetega õpilased. Mis meie mõistes on ju väga ebaharilik, sest kui me moodustame klasse teadlikult, siis enamasti ikka lähtuvalt õpilaste huvidest või võimekusest. Ehk siis kokku võivad ühte klassi sattuda kaks õpilast, kellest üks on suur matemaatikafänn ning teine, kes matemaatikast sugugi lugu ei pea. Ja meie mõistes on tavaline olukord, kus osad õpilased lihtsalt igavlevad tunnis, aga see ei ole oluline, sest eesmärk on kasvada heaks inimeseks. Lugupidavaks ja teistest hoolivaks. See, kui su huvi on tegeleda süvendatult matemaatikaga, siis see on su enese vastutada. Sa kas tegeled sellega ise või ootad seni, kuni astud ülikooli ja hakkad seal sellega tegelema. Kooli esimene eesmärk ei ole anda edasi ainealaseid teadmisi, vaid tegeleda inimlike väärtuste omandamisega. Koolisüsteem on seega väga inimlik ja sõbralik. Probleem tekib aga siis, kui õpilased kooli lõpetavad, sest elul on omad reeglid ning kas või tööd otsides on ju vaja teistega konkureerida!
  • Väga suur rõhk on kunstiajalool ja kunstil üldiselt oma erinevates vormides. Seda õpitakse gümnaasiumis 5 aastat ja õpingute käigus käiakse sageli õppekäikudel. Kuigi näiteks tuli välja, et Loris (koolitaja) oli Sixtuse kabeli maalide tähendusi õppinud gümnaasiumis 3 kuud, pluss ta on kogu elu Roomas elanud, aga Sixtuse kabelis ta käinud pole. (Mina käisin ja soovitan ka kõigil, kes Rooma satuvad, sinna minna!)
  • Kõige aluseks on usaldus. Usaldus teiste inimeste vastu. See puudutab õpilaste omavahelisi ning õpetaja-õpilase vahelisi suhteid. Kui esimeses punktis kirjutasin pikalt, kuidas gruppe moodustatakse, siis jäi mainimata see, et kuigi klassi proovitakse saada võimalikult erinevaid inimtüüpe, siis alati peaks klassis olema ka üks sinuga sarnane tüüp. Itaalias ei ole tavaks midagi üksinda teha (kohvi juua, süüa, lihtsalt olla, …) ja seetõttu peab iga õpilane tundma, et tal on oma grupis keegi, kellega suhestuda.  
  • Mida siis juhina, sh õpetajana, arvesse võtta:
  1. Märka kõiki õpilasi!
  2. Kaasa kõiki õpilasi!
  3. Ära jäta kedagi üksinda, st märka, kui kellelgi on probleem või kui keegi on klassikaaslaste poolt välja tõugatud ning tegele sellega kohe. 
  4. Pööra tähelepanu n-ö pehmetele väärtustele! 
  5. Naudi oma tööd. Kui sa seda ei naudi (loomulikult esineb hetki, kui me seda ei tee, aga siin mõeldakse pikemaajalist plaani), siis võib-olla on mõistlik aeg maha võtta ning mõelda, kas sa peaksid enda ja teiste huvides edasi liikuma, midagi muud tegema.
  6. Kui tekib probleemne olukord, siis kasuta seda skeemi:
Behavior - too välja faktid ja ainult faktid, mida sa nägid!  Näiteks: Ma panin tähele, et sa hilinesid sel nädalal esmaspäeval, teisipäeval ja reedel tundi. See peab olema ainult see, mida sa nägid, ei ühtki tunnet, väga konkreetne. Ja alati peab see vestlus toimuma pärast tundi, mitte teiste õpilaste ees.
Impact - ütle, kuidas sina end siis tundsid, see on väga personaalne ning puudutab vaid sind. Näiteks: Seetõttu tundsin end halvasti ja ebamugavalt, sest tund oli juba alanud ning me tegime teistega juba tööd. Ma pidin oma planeeritud tegevused pooleli jätma ning otsast alustama. Teine etapp peab põhinema tunnetel ning nende väljendamisel ja kusjuures just ainult sinu enda tunnetel, sest teiste tundeid sa ju tunda ei saa. See on muidugi kõige raskem punkt, eriti meie, eestlaste jaoks. 
Oppurtunity - küsi (sõbralikult!), mis oli selle tegevuse (meie näites hilinemise) põhjuseks (võib-olla peab õpilane hommikuti oma väikest õde lasteaeda viima vms). Püüa aru aru saada, miks õpilane seda probleemi põhjustab. Leidke koos need võimalused, kuidas siit edasi minna sedasi, et probleeme enam ei tekiks.
BIO ei võta tegelikult palju aega, aga seda on vaja harjutada. Me mängisime seda mitmeid kordi läbi ning koolitaja lihvis ka viimasel korral mu sõnastust või etappe. Aga kui see oskus on omandatud, siis see ilmselt töötab väga hästi. Muidugi on lihtsam neil õpetajatel, kellel on pool klassi, mitte terve klassikomplekt. 
  1. Ole õpilastele inspiratsiooniks! Ole sina ise ning proovi neid kaasa haarata kas ainealaselt või muul olulisel teemal - pehmed väärtused on üliolulised! Alusta teemasid küsimusega miks? Miks me seda ainet õpime, miks see teema meie jaoks oluline on, miks on vaja seda reeglit õppida. Proovi leida need põhjused, mis on just õpilaste jaoks olulised! Kui nad on teema alguses kaasatud, siis on sealt edasi palju lihtsam minna.
  2. Üks tore võte, mida koolitaja kasutas, oli joonistamine. Ta oli nagu Raivo Järvi - rääkis ja samal ajal joonistas. Nende piltide abil jäi räägitu väga hästi meelde ning tekkisid seosed. Kusjuures pildid olid iseenesest väga lihtsad. Loris näitas mulle mõnda võtet ja võin kinnitada - isegi see inimene, kes üldse tavaliselt ei joonista, saab nende piltidega hakkama. Lihtsalt esialgu on vaja konkreetseid õpetusi. Saladuslik raamat, kust seda kunsti õppida saab, on “Bikablo”. Minu teada seda küll Eestis ei müüda, ma ei leidnud seda ka Itaalia raamatupoodidest, aga kindlasti on võimalik see endale interneti teel tellida! Igal juhul tundus see oskus väärtus omaette!
  3. Koostöös, inimlikkuses ning hoolivuses peitub võti!

Postitus sai nüüd peaaegu lubamatult pikk. Aga kokkuvõtte tahaksin sellele vaatamata teha. Ma õppisin koolitusel palju ning olen selle kogemuse eest siiralt tänulik. Kõige meeldejäävamad mõtted:

  • Inimlikkuses ja headuses on võlujõud.
  • Naerata ja sulle naeratatakse vastu!
  • Mõtle oma tunnetele ning väljenda neid aeg-ajalt ka sõnaliselt!
  • Koolil on ülioluline roll inimeste elus. Seetõttu tasub igal õpetajal mõelda, mida me tegelikult endast õpilastele anda soovime. Mina isklikult päris Itaalia süsteemi usku ei ole, aga tasakaal võiks olla kuskil vahepeal - ainealaste teadmiste ning inimlikkuse, hoolivuse poole püüdlemise mõttes. 
  • Naudi elu ja tee seda kohe!
  • Kõige olulisem elus on pere ja lähedased!
    Kohalik kiirtoit näeb välja selline ja on väga maitsev!
    Vatikanis
    Sellised vaated, kui hommikul koolitusele läksin!

1 kommentaar:

  1. Pille, kirjutad nii kaasahaaravalt, et postitust lugedes on tunne justkui oleksin ise koolitusel ja Itaalias. :) Ja BIOt lähen kohe katsetama!

    VastaKustuta