Õppetunnid Roomast

Võtan kokku oma koolitusnädala emotsioonid ja õppetunnid. Kui kellelgi tekib mõne mõtte kohta küsimusi, siis tulge julgelt minu juurde ja saame neid pikemalt arutada! 

• Itaalia ja Eesti haridussüsteem on väga erinevad. Koolitaja rõhutas iga päev seda, kui oluline on vältida igasuguseid võistluslikke elemente koolis. Olgu selleks siis olümpiaadid, testid või kas või klasside moodustamine ainepõhiselt. Näiteks gümnaasiumisse astudes monitooritakse Itaalias kõiki õpilasi (suvel ühisel väljasõidul) ning õpetajad moodustavad uued klassid. Tegelikult küll nime poolest grupid, sest klass on juba teatud määral kihistus - see ei ole mitte minu seiskoht, vaid nende seletus nimetuse juurde. Sisuliselt on aga tegu meie mõistes siiski klassidega. Klasside moodustamise põhimõte on see, et igas grupis oleks erinevad inimesed - need, kellele meeldivad reaalained, need, kes eelistavad keeli, need, kelle eelistuseks on kunst, erivajadusega inimesed jne. Klassi vahetada ei saa. Kui on tõsine põhjus, siis alles 2 aasta pärast (gümnaasium on kokku 5 aastat, 3 on kohustuslikud, kui oled gümnaasiumisse astunud ja 2 vabatahtlikud - aga enamik valib 5 aastat, sest sellega kaasneb lõputunnistus). Seega igas klassis on väga erineva tausta ning võimetega õpilased. Mis meie mõistes on ju väga ebaharilik, sest kui me moodustame klasse teadlikult, siis enamasti ikka lähtuvalt õpilaste huvidest või võimekusest. Ehk siis kokku võivad ühte klassi sattuda kaks õpilast, kellest üks on suur matemaatikafänn ning teine, kes matemaatikast sugugi lugu ei pea. Ja meie mõistes on tavaline olukord, kus osad õpilased lihtsalt igavlevad tunnis, aga see ei ole oluline, sest eesmärk on kasvada heaks inimeseks. Lugupidavaks ja teistest hoolivaks. See, kui su huvi on tegeleda süvendatult matemaatikaga, siis see on su enese vastutada. Sa kas tegeled sellega ise või ootad seni, kuni astud ülikooli ja hakkad seal sellega tegelema. Kooli esimene eesmärk ei ole anda edasi ainealaseid teadmisi, vaid tegeleda inimlike väärtuste omandamisega. Koolisüsteem on seega väga inimlik ja sõbralik. Probleem tekib aga siis, kui õpilased kooli lõpetavad, sest elul on omad reeglid ning kas või tööd otsides on ju vaja teistega konkureerida!
• Väga suur rõhk on kunstiajalool ja kunstil üldiselt oma erinevates vormides. Seda õpitakse gümnaasiumis 5 aastat ja õpingute käigus käiakse sageli õppekäikudel. Kuigi näiteks tuli välja, et Loris (koolitaja) oli Sixtuse kabeli maalide tähendusi õppinud gümnaasiumis 3 kuud, pluss ta on kogu elu Roomas elanud, aga Sixtuse kabelis ta käinud pole. (Mina käisin ja soovitan ka kõigil, kes Rooma satuvad, sinna minna!)
• Kõige aluseks on usaldus. Usaldus teiste inimeste vastu. See puudutab õpilaste omavahelisi ning õpetaja-õpilase vahelisi suhteid. Kui esimeses punktis kirjutasin pikalt, kuidas gruppe moodustatakse, siis jäi mainimata see, et kuigi klassi proovitakse saada võimalikult erinevaid inimtüüpe, siis alati peaks klassis olema ka üks sinuga sarnane tüüp. Itaalias ei ole tavaks midagi üksinda teha (kohvi juua, süüa, lihtsalt olla, …) ja seetõttu peab iga õpilane tundma, et tal on oma grupis keegi, kellega suhestuda.  

• Mida siis juhina, sh õpetajana, arvesse võtta:

1. Märka kõiki õpilasi!
2. Kaasa kõiki õpilasi!
3. Ära jäta kedagi üksinda, st märka, kui kellelgi on probleem või kui keegi on klassikaaslaste poolt välja tõugatud ning tegele sellega kohe. 
4. Pööra tähelepanu n-ö pehmetele väärtustele! 
5. Naudi oma tööd. Kui sa seda ei naudi (loomulikult esineb hetki, kui me seda ei tee, aga siin mõeldakse pikemaajalist plaani), siis võib-olla on mõistlik aeg maha võtta ning mõelda, kas sa peaksid enda ja teiste huvides edasi liikuma, midagi muud tegema.
6. Kui tekib probleemne olukord, siis kasuta seda skeemi:

Behavior - too välja faktid ja ainult faktid, mida sa nägid!  Näiteks: Ma panin tähele, et sa hilinesid sel nädalal esmaspäeval, teisipäeval ja reedel tundi. See peab olema ainult see, mida sa nägid, ei ühtki tunnet, väga konkreetne. Ja alati peab see vestlus toimuma pärast tundi, mitte teiste õpilaste ees.

Impact - ütle, kuidas sina end siis tundsid, see on väga personaalne ning puudutab vaid sind. Näiteks: Seetõttu tundsin end halvasti ja ebamugavalt, sest tund oli juba alanud ning me tegime teistega juba tööd. Ma pidin oma planeeritud tegevused pooleli jätma ning otsast alustama. Teine etapp peab põhinema tunnetel ning nende väljendamisel ja kusjuures just ainult sinu enda tunnetel, sest teiste tundeid sa ju tunda ei saa. See on muidugi kõige raskem punkt, eriti meie, eestlaste jaoks. 

Oppurtunity - küsi (sõbralikult!), mis oli selle tegevuse (meie näites hilinemise) põhjuseks (võib-olla peab õpilane hommikuti oma väikest õde lasteaeda viima vms). Püüa aru aru saada, miks õpilane seda probleemi põhjustab. Leidke koos need võimalused, kuidas siit edasi minna sedasi, et probleeme enam ei tekiks.

BIO ei võta tegelikult palju aega, aga seda on vaja harjutada. Me mängisime seda mitmeid kordi läbi ning koolitaja lihvis ka viimasel korral mu sõnastust või etappe. Aga kui see oskus on omandatud, siis see ilmselt töötab väga hästi. Muidugi on lihtsam neil õpetajatel, kellel on pool klassi, mitte terve klassikomplekt. 

1. Ole õpilastele inspiratsiooniks! Ole sina ise ning proovi neid kaasa haarata kas ainealaselt või muul olulisel teemal - pehmed väärtused on üliolulised! Alusta teemasid küsimusega miks? Miks me seda ainet õpime, miks see teema meie jaoks oluline on, miks on vaja seda reeglit õppida. Proovi leida need põhjused, mis on just õpilaste jaoks olulised! Kui nad on teema alguses kaasatud, siis on sealt edasi palju lihtsam minna.
2. Üks tore võte, mida koolitaja kasutas, oli joonistamine. Ta oli nagu Raivo Järvi - rääkis ja samal ajal joonistas. Nende piltide abil jäi räägitu väga hästi meelde ning tekkisid seosed. Kusjuures pildid olid iseenesest väga lihtsad. Loris näitas mulle mõnda võtet ja võin kinnitada - isegi see inimene, kes üldse tavaliselt ei joonista, saab nende piltidega hakkama. Lihtsalt esialgu on vaja konkreetseid õpetusi. Saladuslik raamat, kust seda kunsti õppida saab, on “Bikablo”. Minu teada seda küll Eestis ei müüda, ma ei leidnud seda ka Itaalia raamatupoodidest, aga kindlasti on võimalik see endale interneti teel tellida! Igal juhul tundus see oskus väärtus omaette!
3. Koostöös, inimlikkuses ning hoolivuses peitub võti!

Postitus sai nüüd peaaegu lubamatult pikk. Aga kokkuvõtte tahaksin sellele vaatamata teha. Ma õppisin koolitusel palju ning olen selle kogemuse eest siiralt tänulik. Kõige meeldejäävamad mõtted:

• Inimlikkuses ja headuses on võlujõud.
• Naerata ja sulle naeratatakse vastu!
• Mõtle oma tunnetele ning väljenda neid aeg-ajalt ka sõnaliselt!
• Koolil on ülioluline roll inimeste elus. Seetõttu tasub igal õpetajal mõelda, mida me tegelikult endast õpilastele anda soovime. Mina isklikult päris Itaalia süsteemi usku ei ole, aga tasakaal võiks olla kuskil vahepeal - ainealaste teadmiste ning inimlikkuse, hoolivuse poole püüdlemise mõttes. 
• Naudi elu ja tee seda kohe!
• Kõige olulisem elus on pere ja lähedased!

  

  Kohalik kiirtoit näeb välja selline ja on väga maitsev!

  

  Vatikanis

  

  Sellised vaated, kui hommikul koolitusele läksin!

Esimesed muljed Roomast

Esiteks. Proovi tulla koolitusele ilma ootusteta. Just siis on võimalik üllatuda ning just siis võivad sinuga hakata juhtuma imelised asjad! Täpselt nii on juhtunud minuga!

Teiseks. Ole sõbralik, ole avatud ning naerata! Need on märksõnad, mida siin hinnatakse. 

Kui rääkida konkreetsemalt, siis tooksin välja järgmised mõtted.

• Sõbralikkus. Ma isegi ei mõelnud sellele varem, sest suurlinnas on sageli kõigil kiire ning ma olen nii väike killuke selles määratus ookeanis, et oleks rumal oodata rohkemat kui viisakust. Aga ma eksisin! Näiteks esimesel koolituspäeval kohtusin ka selle külalistemaja omanikuga, kelle hostelis ma ööbin. Rääkisime temaga Roomast ja selle vaatamisväärsustest ning söögikohtadest. Ta lubas natuke mõelda ja siis anda mulle teada, kuhu ta soovitab mul minna. See oli siis esmaspäeva hommikul. Päeva jooksul meil sellest enam juttu ei olnud ning ma unustasin selle teiste asjade varjus ära. Aga! Kui ma külalistemajja tagasi jõudsin, ootas mind ees käsitsi kirjutatud nimekiri kohtadest, kuhu ma võiksin minna! See võttis mu sõnatuks - lihtsalt nii armas asi, mida teha!
• Veel sõbralikkusest. Koolitusfirma juht on käinud mõlemal päeval mult küsimas, kuidas mulle koolitus meeldib ning kas olen kõigega rahul, kas on midagi, mida nad saaksid teisiti teha. Ja täna pärast pikka koolituspäeva (9-18.30) pakkus ta välja, et nad toovad mu koos abikaasaga autoga kesklinnale lähemale. Koolitus toimub nimelt kesklinnast üsna kaugel ja bussiliiklus on “pisut” kaootiline. Kujutate ette! Rooma liikluses tähendab see nende jaoks üsna suurt ajakulu. Taaskord olin sõnatu!
• Sisukusest. Enne koolitust sain mitmelt oma tuttavalt tagasisidet, et kõige targem on tulla Itaaliasse koolitusele ilma ootusteta, sest nende viis koolitusi läbi viia võib olla väga erinev sellest, millega oleme Eestis harjunud. Ja kuna eelinfot oli väga vähe (pea olematult), siis see ei kerinud ka just liiga palju ootusi üles. Aga! Ma olen lihtsalt vapustatud, positiivses mõttes! Koolitus on olnud senini IMELINE! Koolitaja on südamega asja juures, väga huvitatud sellest, et see oleks meile kui õppijatele vajalik ning ta võtab ka meie ootusi arvesse, ehk on väga paindlik. Ääremärkusena ütlen, et koolitusgrupp on meil suur (nali!), peale minu osaleb koolitusel veel üks meesterahvas Tšehhist, Jan. Ja kuna ta küll saab inglise keelest hästi aru (mulle tundub), siis ta ei tunne end väga mugavalt inglise keelt rääkides. Seega on koolitus üsna personaalne. Ja kuna täna oli Janil vaja pool koolituspäeva oma tööasjadega tegeleda, siis seda enam oli koolitus suunatud just mulle. Me klapime koolitajaga hästi ning kuigi päev oli pikk, siis aeg tõesti lendas! 

  

  Meie koolitusgrupp, keskel koolitaja Loris Mitruti

• Oeh, ja viimaks linnast ja söögist! Rooma on oma väärikusega imeilus! Ei tasu oodata piinlikku puhtust, punktuaalsust ning modernsust. Tasub liikuda koos selle linna tempoga (mis küll esialgu on meeletu ja lärmakas, aga samal ajal võtab aega maha ning naudib hetki). Ja söök - maitsev, lihtsalt maitsev!

Imeline Rooma ja täpsemalt Trastevere linnaosa

Hanna-Liis, ma olen nii tänulik, et sa mulle seda võimalust pakkusid! Ja ma olen nii tänulik, et minu esimene koolitus ära jäi ning ma just siia sattusin.  

PS! Kuna koolituselt saadud infot on väga palju, siis ausalt öeldes selles ma veel hästi ei orienteeru. On vaja aega, et see vaikselt ise läbi töötada ning lasta infol settida. Kui mõne aja pärast on huvilisi, siis olen valmis jagama ka neid mõtteid, mida siin kuulnud olen, ning mõningaid viiteid, mida saanud olen. 

Õnnelikuna Maltalt tagasi!

Pajataksin tagasisidena lugejatele oma meeldivast ja värvikast koolitusreisist Maltale. Alati on hea, kui endale väga kõrgeid ootusi uute kogemuste saamise eel ei sea. Seekordesed ootused olid mul keskmised, mis said aga kõrgelt ületatud. Siiski.. tegijal juhtub nii mõndagi ja niisamuti ka minul, aga sellest juba järgnevas ülevaates :)

ESIMESE päeva pealelõunal maandus mu lennuk Malta rahvusvahelisel lennuväljal. Ilm oli päikseline ja 24-kraadine soojus tekitasid üle tüki aja suvise tunde. Minu koolitajafirma Alpha School of English poolt oli saadetud mulle lennujaama inimene, kes mu hotelli viima pidi. Teda aga polnud! Oma kümme korda käisin silte hoidvate inimeste eest läbi, kuid minu sohvrit nende hulgas polnud.  Läksin infosse. Helistasime kooli, kuid oli pühapäev ja keegi ei vastanud. 45 minutit oli juba möödunud. Mõtlesin, et ehk pean siis omal jalal selle hotellini teises saare otsas jõudma ja olin juba busside väljumisaegu uurimas. Siis, nagu maa alt ilmus mulle vastu tulnud mees välja ja olin rõõmus, et ikka lõpuks nii läks. Ta oli vahepeal poodi endale juua ja süüa ostma läinud ja arvas, et küll ma ikka ära ootan. No okei - lõpp hea, kõik hea. Sõit hotelli Topaz, San Paul`s Bay linnakesse, kestis umbes 40 minutit. Sain võtme ja läksin oma tuppa. Kuna majutus asus mere ääres, siis otsustasin randa kaema minna. Ilusad vaated, Vahemere lainetus ja loojuv päike tekitasid meeldiva meeleolu. Õhtul sai ka hotelli restoranis süüa. Toidulaud oli erakordselt rikkalik, alustades kõikvõimalikest salatitest ja lõpetades erinevate kookide, puuviljade ja jäätisega.

Vaade hotelli rõdult

Väike õhtune jalutuskäik

TEISE päeva rikkaliku hommikusöögi järel seadsin sammud oma koolituspaika Alpha School of English`sse. Maja oli 3-korruseline, igal korrusel väikesed, kuni 10 õpilast mahutavad klassiruumid. Uurisin kohe, kuhu klassi pean minema. Mind oli paigutatud rühma, mis koosnes koos minuga kokku 4 inimesest. Eero oli 64-aastane mesterahvas Soomest, Jan oli 26-aastane noormees Ukrainast, Pjotor oli 36-aastane poolakas ja lisaks mina. Õpetajaks oli 64-aastane John , kes oli 37 aastat tagasi Maltale elama asunud ja siin inglise keele õpetajana ikka veel töötab. Esimesel tunnil õppisime üksteist tundma, rääkisime, kustkohast tuleme, miks me tulime, mis on hobid jne. Õpetaja oli kohutavalt jutukas ja nii saime ainult rääkida ja rääkida. Eero Soomest oli aga madalama keeletasemega ning seetõttu paigutati ta järgmisel päeval teise gruppi. Mulle meeldis, et õpetaja rääkis selges ja lihtsas inglise keeles, niinimetatud "proper english". 2*45 minutit, siis 30 minutit pausi ja veel 2*45 mintit. Peale seda jälle paus ja siis uus keeleprogramm "Inglise keel seoses minu õpetatava ainega". Õpetajaks oli Maria, kes oli maltalane ning aktsent oli palju tugevam kui eelmisel õpetajal Johnil. Viimasel oli natuke newcastle aktsenti ;). Maria tunnis õppisime jälle üksteist tundma ja rääkisime oma kooli süsteemist nii Ukrainas kui ka Eestis. See tund kestis järjest 2*45 minutit. 

Peale kooli läksin 2 kilomeetri kaugusel asuvasse Malta Akvaariumisse, kus sain näha erinevaid kalu, kilpkonni ja kaheksajalgu. Siiski väga erilist muljet see mulle ei jätnud. Ootused olid suuremad. Natukene külmetusin ka teel tagasi hotelli, kuna tuul oli vali ja hakkas vihma tibutama. 

Õpetaja John ja Pjotr (2.05 cm pikk!)

Piraajad Malta National Aquarium`is

Kaunid raid

KOLMANDAL päeval käis kõik tegevus samamoodi. Algul õppisime Johniga inglise keele grammatika reegleid artiklite "the" ja "a" kasutamise kohta ning tegime hulga harjutusi. Vestlesime teise tunni poole narkootikumide tarbimisest ja nende mõjust inimesele. Maria tunnis aga uurisime Malta koolides kasutatavaid weebisaite bioloogiatundide mitmekesistamiseks. Tegime ka ühe sellise tunni koos mängudega läbi. Pjotr oli matemaatik-füüsik ning tema tegi oma ainealase Malta tunni. Maria soovitas mul peale tundi kõrvalasuvasse Mosta linna sealset katedraali vaatama minna. Läksingi. Bussiga sõitmine ei olnudki nii keeruline kui algul arvasin. Pilet maksis 1.50 ja sellega sai sõita kuhu tahes 75 minuti jooksul. Bussid käisid ka väga tihti. Mosta katedraal -  tegemist on suure sakraalehitisega. Tornikupli läbimõõt oli 37 meetrit ja müüride paksus 9 meetrit. Katoliku usu kirik. 

Mosta katedraal väljast vaadatuna 

Hiigelsuur tornikuppel

Kiriku üldvaade seestpoolt

NELJANDAL päeval õppisime Johniga grammatikaosas kasutama õigesti "will" ja "going to" vorme ning teises tunnis vestlesime Londoni ja Malta liiklusest ja teedest. Mulle meeldis vestleda, iga tund kui seda tegime. See ühendas meid ning tore oli üksteist paremini tundma õppida. Maria tunnis uurisime Malta bioloogia ja matemaatika õpikuid. Leidsin, et väga palju oli sarnast, kuid samas oli neis palju rohkem erinevaid näiteid ja praktiliste katsete näiteid, mida meie õpikutes vajaka jääb. Muide tuleb välja, et Malta õpetajad saavad siiski kõrgemat palka, kui meie õpetajad, umbes 1600 eurot keskmiselt kätte. 

Peale tunde otsustasime Pjotoriga minna Malta pealinna Valettasse. Ilm oli kena ja aega palju. Bussiga sõit kestis sinna umbes 50 minutit, kuna tänavad on kitsad ning ummikuid on palju. Jäin Valettas nähtuga väga rahule. Linn oli iidne, ilusate vaadetega ja puhas. 

Valetta tänav

Linnamüür koosneb sealsest looduslikust liivakivist

 Parlamendihoone Valettas

Õhtune vaade linnale

VIIES päev oli viimane täispikk päev Maltal. Johni tunnis õppisime kasutama erinevaid ajavorme ja rääkimise osas arutasime alkoholi teema üle erinevates maades, kust meie grupi liikmed pärit olid. Sain Johnile tänutäheks üle anda Eestist talle kaasa ostetud meene, milleks olid Vana Tallinna ja Viru Valge liköörikommid. See oli nagu rusikas silmaauku, sest sobis just meie vestlusega kokku. Maria tunnis arutasime õuesõppe võimalustest nii Maltal kui Eestis. Tuli välja, et nende riigis õuesõpe väga levinud ei olegi. Samas olin ka ise natukene pettunud, et mu koolitusel õuesõppe osa nii napp oli. Välikäigud ju puudusid! Miks, selle kohta ei saanudki ma õieti vastust :(. Viimase päeva lõpuks otsustasin aga endale ise ühe õuesõppe retke teha ja võtsin selleks ette külastuse San Antoni aedadesse, kus asub Malta  naispresidendi residents. Bussiga sõitsin jälle kohale ning avanev vaatepilt oli minule kui bioloogile ja loodushuvilisele väga meeldiv ning meeldejääv. Planeeritud, hooldatud, liigirikas ning kaunis oli kõik sealne nähtu. Taimedele olid juurde kirjutatud nimed ning nägin isegi mõnda liiki ihusilmaga esmakordselt. Õuesõpet just taimede teema juures oleks minu arvates seal pargis just sobiv teha. Seda võiks ju meie kooli juhtkonnaga arutada... :D

Inimene õpib kogu elu...

San Anton Gardens

Rohelus

 Presidendi loss San Anton Gardens`is

Õhtuti olid bussid nii täistuubitud, et vaevalt oli hingamise ruumi

KUUENDA päeva hommikul käisin veelkord koolituspaigast läbi, et saada vajalikud tõendid koolitamise kohta, pakkisin kohvri ning juba ootaski takso mind hotelli ees. Teel lennujaama jagasin taksojuhi Esperan`iga muljeid kogetust. Läbi Frankfurdi jõudsin südaööl Tallinasse.

Koduteel lennukiga Alpe ületamas

KOKKUVÕTEKS võin öelda, et ükski asi mul sel reisil mööda külge maha ei jooksnud. Jäin reisiga igati rahule. Nägin, kuidas erinevatest maadest pärit inimesed samamoodi Erasmuse programmi kaudu ennast täiendada saavad. Sain avastada uut riiki, millest olin küll kuulnud, kuid enamat suurt midagi ei teadnud. See reis oli vahelduseks igapäevatööle koolis ning usun, et saan ka õpilastega oma muljeid kogetust jagada. Inglise keele osas teadmised paranesid, kuid õuesõppe kohast infot ja reaalset väljas õppimist oleks võinud rohkem olla. Olen nüüd näinud ja võin teinekordki taolisi pakkumisi vastu võtta, kui selleks võimalus avaneb. 

Ümberpööratuna Brüsselis

Üldiselt olen oma tegevusi KAJAstanud ;) Facebookis.
Võtan nüüd kokku, mida olen teinud.

 Koolituklassis 6-8 rue Charles Martel

1. päev algas suure vihmaga kell 18 õhtul ja lõppes 22. Kohale jõudes olin läbimärg. Kohtusime, tutvusime, koolitaja püüdis avada flipped classroom´i mõistet. Meeldis puslemeetod. Osadest tervikuks.
Kuna olen kaugelt põhjast (meile kõige lähemalt olid poolakad), siis vaatasin huviga, kuidas kõik tahtsid rääkida, küsida, tutvuda. Päris lahe oli.
Enamus olid algkooli õpetajad, 1 oli ka informaatikaõpetaja põhikoolist. Oli ka muusikaõpetaja ja keeleõpetajad. Kohale oli tuldud veel Horvaatiast, Rumeeniast, Kreekast, Itaaliast, Hispaaniast, Saksamaalt. Rumeeniast oli seegi kord kõige rohkem osalejaid. Kõik olid positiivselt meelestatud ja täis suurt tahet õppida.
Õhtul hilja oli natuke kõhe läbi tühja linna hotelli minna. Õnneks enam ei sadanud ja linn oli tõesti väga turvaline ja rahulik.

Future Classroom Lab, Rue de Trèves 61 Schoolnet

2. päev algas 15.00 ruropean Schoolnet Lab´is. Muuseas, meie HITSA nutiklass on täpselt samasugune. Ainult 1 nutiprojektor oli lahedam. Tundsin uhkust meie väikese Eesti üle, kui kõik imetlesid 3D printereid, Lego-roboteid ja BeeBote, mis meile on ju tuttavad.

Kell 18 jätkasime tööd tuttavas kohas ja tutvusime esimeste äppidega- Edmodo. Mida tegime, saate kohe varsti ka ise proovida. Vahendid olid lihtsad, tihti ka tuttavad. Kell 22 koju  minnes jälle vihma ei sadanud. Õnn! Google Maps ei lasknud ka igavleda, leidis uue tee, kuidas hotelli minna.

6-8 rue Charles Martel koolituateljee. Tagaplaanil koolitaja Alessandro Gariano firmast Enjoy Italy

3. päev veetsime erinevaid videotöötlusvahendeid katsetades. Päev lõppes juba 19.30.

4. Päev möödus Europarlamenti külastades. Oli väga huvitav. Muuseas õhtul jälle videotootlus (ON õigesti kirjutatud)+ kahoot. Fun

 Official visit to the European Parliament, with seminar

 Official visit to the European Parliament, with seminar

5. päev- kokkuvõtted. Hommikul äpid, pealelõunat tegevused vabas õhus.

Õhtul tulevad täpsustused.

Aga juba praegu olen üpris visar, et koolitus hakkab lõppema.

Fotod: Kaja Pello 

Koolitustee viib Rooma!

Nelja päeva pärast sõidan Rooma. Õppima, kuidas olla parem juhendaja ja juht, kuidas motiveerida ennast ja teisi. 

Koolituse kolm sisulist märksõna on juhendamine/mentorlus, juhtimine ja motiveerimine. Kõik väga olulised teemad õpetaja igapäevatöös. Ja mitte ainult töös, vaid ka lihtsalt inimesena, koduses keskkonnas, enda arengu mõttes, oma elu juhtimises. 

Mul on tunne, et igal aastal käime töö mõttes läbi saranaseid faase. Kooli alguses on energiat palju, pisut on küll segadus, et mis ja kus, aga ühel hetkel loksub kõik paika. Seejärel tekib vaikselt töömeeleolu, õpetaja ja õpilased on saavutanud mingit sorti rutiini (mitte üldse halvas mõttes) ning õppida-õpetada on mõnus. Seejärel saabub pime aeg ja seda sõna kõige otsesemas mõttes. Hommikul kooli tulles on pime, pärastlõunal koju minnes pime. Isegi kui me proovime sellele mitte mõelda ning mitte ennast sellest mõjutada lasta, siis … Olgem ausad, see pimedus rõhub ühel hetkel meid kõiki. Ja selle pimeduse algusaeg on minu jaoks raske. Ma tajun, et õpilased on väsinud ning justkui tujutud ja selle pinnalt on keeruline aine mõttes edasi minna. Keeleõpe võiks ju ometi olla inspireeriv, sütitav, energiline, värske, tore! Jah, loomulikult vahel raske ja tüütu, aga üldiselt ikkagi silmaringi avardav ja innustav. Aga kui keskkond paneb meid nii raskesse olukorda, siis on vaja oskust ja soovi ise juhina sellest üle olla. Õpetajal on selles kõiges väga oluline roll. Õpetaja peaks olema see, kes haarab grupi kaasa ning viib nad endaga retkele, minu puhul keeleõppe retkele. Ja see võiks olla midagi tähenduslikumat kui lihtsalt üks järjekordne 45 minutit klassiruumis. Minu jaoks on see oluline - see, et õpilased tõesti tunnetaksid, et see aeg, mis nad klassiruumis veedavad, ei ole maha visatud, et nad saavad lisaks keeleteadmistele veel midagi. See midagi võib igaühe jaoks olla erinev (loodetavasti ongi!), aga on oluline, et seal midagi on. Ja siin tuleb mängu õpetaja võime juhtida kogu tegevust nii, et õpilased oleksid valmis kaasa tulema, oleksid valmis panustama ja leidma enda jaoks midagi. Õpetajal on õpilaste elus mängida väga oluline roll ning ma usun, et mida paremad juhid, innustajad ja Õpetajad me oleme, seda paremad inimesed iga päev kooliuksest välja astuvad. 

Ma loodan, et Rooma nii linnana kui koolituse mõttes inspireerib ja innustab. Olema parem õpetaja. Olema targem juht. Olema sisulisem kaasteeline. Olema hoolivam inimene. 

Homme lendan Maltale koolitusele :)

Oktoobrikuu alguses tuli meie kooli projektijuht Hanna-Liis minu juurde ja pakkus mulle võimalust minna Malta saarele koolitusele. Olin alguses üllatunud, et ka nii kaugele täiendama saadetakse, aga loomulikult võtsin sellise ahvatleva pakkumise rõõmuga vastu. Minu koolituse ajaks Maltal sai määratud 12.-17. november. 

Miks siis just mina? Koolituse sisu on seotud loodusainetega - kuidas maksimaalsel moel saaks õpilane kasu õuesõppe protsessist. Samuti, kuidas ette valmistada õuesõppe tundi, turvalisus väljas tundi tehes, analüüs tehtud töö kohta, õpilaste ning õpetaja roll selles tegevuses. 

Kokku koosneb kursus 30 tunnist (1 tund 45 minutit). Päevakava ise peaks nägema välja selline, et kella 9.00st-14.30ni toimuvad tunnid. Seal vahepeal on ka pausid. Esimeste tundide ajal õpime õuesõppega terminitega seonduvalt inglise keelt. Grupi suurus on 13 inimest. Ei ole veel aimu, kes nad on, kuid seda suurem on põnevus seda kõike näha. Teise osa tundidest lähen mina ÜKSI koos juhendajaõpetaja(te)ga loodusesse praktilist õuesõpet tegema. Ootan ka seda suure huviga, sest tahaksin teada missugused ülesanded või tegevused seal õuesõppe tegevusteks on. Olen ju minagi eesti koolide lastele nii üht-teist praktilist õues varem õpetanud ja võrdlusmoment oleks muidugi tore. 

Malta on väike saar (316 ruutkilomeetrit) ja asub Vahemeres. Ise ööbin ja viibin õppe käigus linnas nimega St Pauls Bay, mis asub saare põhjapoolses osas. Vabamatel hetkedel, peale koolipäeva, loodan saart ka ise lähemalt uurida. Lähipiirkonnas asub ka suur Malta riiklik akvaarium koos haide ja muude imeliste kaladega. Lisaks ka Malta linnupark, mitmed kultuuri- ja arhitektuurimälestised. Tahan kindlasti ka neid näha.

Vaatasin, et ilmaprognoos näitab just minu sinnajõudmise ajaks vihmast ja tuulist ilma. Edasi pidi ilm prognoosi kohaselt paremaks muutuma. Loodan, et ilm õuesõpet väga ei sega. Kindlasti on aga tavatöö keskel sellisele väliskoolitusele minemine suureks vahelduseks ja silmaringi avardamiseks hea võimalus. Annan siis blogis edasist infot, kuidas kooolitus kulgenud vahepeal on.