Aavi Levini stressiga toimetuleku kursus Bolognas 15.-21.okt. 2017

 Mina võtsin asja tõsiselt ja siit ta tuleb - hingelt kõik ära :)


Kas ja kuidas minna käte värisedes ning südame kloppides tundi?

„Nuu, kas tõesti niiiii jube?“ küsite teie.  Aga võib-olla hoopis: „Kelle käed värisevad ja kelle süda klopib?“.

Minu valitud koolituse eesmärgiks on õppida stressiga toimetulekut. Kui ma selle koolituse valisin, siis mõtlesin, et tore oleks osata luua kunstitundides stressivaba õhkkonda. Samas tuleks õpilastel tunnis omandada uusi teadmisi ja oskusi kunstist. Arvasin, et enese koolitamine stressivaba õhkkonna loomisel,  tuleks kunstitunni läbiviimisel kasuks.   

Nüüd aga, aja möödumisel, mõtlen aina enam, et ka õpetaja käed ju aegajalt  värisevad ja mida enam pinges on õpetaja, seda stressirohkem on läbiviidav tund. Seega olen jõudnud järeldusele, et stressivaba  peab olema eelkõige õpetaja ning seejärel saab oodata, et õpilased tema tunnis ennast vabalt  ja rõõmsalt tunnevad. Ma isegi kaldun arvama, et eesmärk - stressivaba õpetaja  on tähtsaim. Alles seejärel tuleb stressivaba õhkkonna loomine õpilase(te)le.

Mida tean enne koolitusele minekut stressist ja stressiga toimetulekust?

Tean, et stress on paha. Samas natuke hea ka - paneb inimese innukamalt liikuma.

Kuidas stressiga toime tulla? – ei tea. Lihtsalt tuleb stressirohked olukorrad üle elada... Või mis?

Kui on turvatunne, siis on stressi vähem.

Rõõmsad, toredad sündmused, postiivsed meelolud ja emotsioonid ning naer kaotavad või vähendavad stressi.

Probleemid, halvad emotsioonid suurendavad stressi.

Minu koolituseelsed teadmised stressiga toimetulekust koolis:

 

1. Kuidas vähendada õpetaja stressitaset

* Oma aine valdamine. Elementaarne. Arvan, et ainet polegi vaja vallata teadlase tasemel, aga kunstiõpetajana peaks joonistada oskama...

     *Tunni ettevalmistamine. Ettevalmistustöö annab võimaluse, et tead, mida ja kuidas teed, mida seletad, mida õpilastelt ootad, mida kavatsed hinnata. Planeerides tuleks mõelda, et millised on tunni eesmärgid, millest alustada tunni teema seletamist, mida õpilastelt oodata, kuhu tunni lõpuks jõuda. *Planeeritud tegevus tunnis annab õpetajale turvatunde.

3.      * Paindlikus tuleb kasuks. Tundi läbi viies ei tohiks 100% -lt oma plaanides kinni olla ning peaks valmis olema tõsiasjaks, et kõik plaanid ei õnnestu.

4.       *Õpilastega hea kontakti loomine. Kui õpetaja tunneb ja teab oma õpilasi, nende võimeid, oskusi, siis suudab ta oma tööd paremini planeerida, seega on stressi vähem. Õpilaste iseloomu eripärade, ka koduste tingimuste teadmine tuleb õpetajale tema töös kasuks.

5.       *Töökeskkonna stressist vabastamine. Probleemid töökaaslastega on suured stressiallikad. Seepärast arvan, et õpetajate /kooli administratsiooni/ kooli töötajate avatud, siiras, üksteist toetav omavaheline suhtlemine on oluline.

6.       *Õpetaja peaks teadma, kelle poole pöördudes ta oma probleemide korral abi saab.

7.      * Vähendada õpetaja vastutust nt kooli inventari, probleemsete õpilaste käitumise, probleemsete lapsevanemate jms suhtes. Nende teemadega ei peaks tegelema õpetaja.

8.       *Ruum ja koht. Õpetajale on tähtis oma koht, kabinet, isiklikud töövahendid (, et mitte seista paljundusmasina järjekorras ja loota, et masin on ka tema järjekorra kätte jõudes töökorras).

9.  *Õpetaja tunnustamine. Õpetaja enese rahulolu oma tööga ja töö tulemustega. Kas on  vaja õpetajale anda pidevalt negatiivset tagasisidet või pigem konstruktiivset situatsiooni analüüsi...?

*  *Palk. Loomulikult. Kui õpetaja ei pea muretsema igapäeva pisiasjade pärast, mis on seotud vähese palganumbriga, siis on taas stressi vähem.

*     *JNE, jne.

1 Üldiselt on minu arvates siiski nii, et õpetaja stressiga tegeleb ainult õpetaja ise. Arvan, et koolis peaks loodama tugisüsteem või -isikud õpetaja toetamiseks.

 

2. Kuidas luua tunnis õpilaste jaoks stressivaba õhkkond?

• *  Naeratad – st õpetaja naeratab. Mida aeg edasi seda enam näen ja usun, et õpetaja positiivne meeleolu loob klassis laheda ja muretu õhkkona. Naeratad... ja nii tunni lõpuni välja.
  *  Loobud hindamisest – st õpetaja teatab kohe tunni alguses, et täna hindeid ei panda. Kui siis ainult väga häid hindeid võib saada. Nimelt olen märganud, et raske teema õppimisel , kui teatan õpilastele, et seda tööd ei hinnata, ohkavad enamik õpilasi kergendatult. Iga kord ju seda teha ei saa, aga uue teema alustamisel võib sellest abi olla.
  *  Positiivse motivatsiooni loomine. Töö eesmärgistamine, seostamine suuremate/ tuleviku eesmärkidega annab positiivse motivatsiooni. See on tegelikult üsna raske leida IGALE õpilasele eesmärk, miks just temale on teema õppimine kasulik. Kui tead, miks sa oma tööd teed, siis teed seda ka innukamalt.
  * Tunnustamine ja kiitmine. Õpilas(t)e kiitmine innustab. Loogiline. Tuleks leida moodusi ja positiivseid nüansse, miks kiita. Tuletada endale aegajalt meelde – kiida õpilasi.
  *  Küsimustele vastamine, õpilase abistamine. Õpetaja peaks olema lahke ja abivalmis, isegi kui 30 õpilast korraga kätt tõstavad, tuleks leida võimalus õpilasi lahkelt abistada. Kindlasti ei tohi õpilase küsimusi naeruvääristada või halvustavalt kommenteerida.
  *  Õpilane tunneb ja teab õpetajat. Tuttava inimesega koostöö tegemine on märgatavalt lihtsam ja stressivabam, kui uue inimese tundaõppimise protsessi juures temaga koostööd teha. Tuttava õpetaja puhul õpilane juba teab, mida õpetaja temalt ootab, mida hindab, jne.
  *  Traditsioonide  ehk rutiini loomine tunnis- st õpilane teab,mis teda tunnis ootab. Teab, milline on tunnitöö korraldus. Kuuleme küll, et kurdetakse, et tunnis on igav ning tehakse ainult ühte ja sama, aga samas teatav rutiin tundides annab turvatunde. Loomulikult peab tegema tunde vaheldusrikkamaks, aga sel juhul on vähem stressi, kui õpilased juba ette teavad, mis neid ees ootab (nt. järgmise nädala tunnid toimuvad arvutiklassis vms).
  *  Tunnis mängimine, muusika kuulamine, viktoriinide lahendamine, isegi ühine kommi söömine loob stressivaba õhkkonna.
  *  Usun, et tundide üleplaneerimisega võib kahju teha. Halb on see, kui tunni aja sisse planeeritakse liiga palju ülesandeid.
  *  Ruumi ja töökeskkonna kujundus. Rahulikud värvid, valgusrikkad ruumid, mugavad toolid. Vaikus ja distsipliin tunnis.
  *  JNE, jne.

 Kokkuvõtteks.

Ootan põnevusega, mida uut ja toredat saan õppida. Eriliselt tähtis on mulle uute „VÕTETE“ omandamine. Mis asi siin juures see „VÕTE“ on, seda ei tea ma hetkel isegi... noo nagu näiteks naeratus.

Ootan  stressivaba õhkkonda, uute oskuste omandamist stressiga toimetulekul, rõõmu, PÄIKESEPAISTET, UUSI VAATAMISVÄÄRSUSI :)

ü