Aga mida siis kujutas endast koolitus? Esiteks meid oli kokku 11 õpetajat, kes olid tulnud otsima paremat koolikogemust. Kaks õpetajat Bulgaariast, Rumeeniast, Lätist ja Portugalist ning üks õpetaja Itaaliast, Prantsusmaalt ja mina Eestist. Bulgaarlased, rumeenlased ja lätlased olid kolleegid, nii et neil oli alati tore omavahel arutada ning mõnel juhul üksteisele tõlkimistööd teha, sest enamus õpetajatest olid üle keskea, mistõttu mitmetel oli ka Google translate telefoniga abiks.
Nagu uute seltskondade puhul ikka, siis ESIMESEL päeval mängisime tutvumismängu. Kõik said oma nime öelda ja teha mingi tegevuse ning järgmine pidi kõiki eelmisi nimesid ja nende tegevusi kordama. Närve kõditav ja lõbus mäng. Samuti paluti kõigil ennast ja oma koole tutvustada, niisiis enamus olid valmistanud ette tutvustused. Näiteks rumeenlased tutvustasid päris põhjalikult ka oma koolisüsteemiga ja bulgaarlased jagasid samuti oma kooli suurimaid probleeme, mis oli suuresti seotud valitsuse rahastamissüsteemiga ja romade vähese õpiedukusega, mistõttu koolid suuri järeleandmisi õppes teevad, et rahastust ei vähendataks. Teised, kellel nii põhjalikku esitlust polnud, improviseerisid ja andsid aimu rohkem oma koolist kui üldisest süsteemist. Kokkuvõttes oli väga huvitav tutvuda nii paljude erinevate koolidega. Kuigi kokkuvõttes meie süsteemid nii erinevad ei olegi, pigem on erinevused ikkagi detailides.
TEISEL päeval tegelesime kõige pealt Cadaver exquisit joonistamisega, see on siis selline meetod kus koos kogutakse sõnu või pilte, mis ei pruugi olla loogilised aga on tekitanud kellegis mingisuguse seose. Mäng on loominguline ja arendab jutustamisvõimet. Niisiis igaüks meie viimases rühmas sai joonistada ühe rea ja järgmine joonistada sai näha viimast rida ning selle põhjal teha oma joonise/mustri. Paberit keritakse pidevalt üles, et näha oleks vaid viimane rida. Kui kõik olid korra oma mustri joonistanud, saime oma paberid tagasi ja meil oli võimalik teha parandusi, et meie kunstiteos sobiks selle nimega, mida välja mõtlesime. Seejärel said kõik oma kunstiteost tutvustada ja seletada, mis just taoline nimi valitud sai.
Peale loomingulisemat harjutust, mida saab ka klassis jutustamisoskuse arendamiseks kasutada, tegime SWOT analüüsi oma tööle. Ehk siis mõtlesime, millised tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud on meil seoses tööga. Töötasime väga mitmekultuurilistes gruppides, nii et oli huvitav kuulata, mis kellelgi rõõmuks/mureks oli ja näha, et tihti on need mured, hoolimata suurest vahemaast, päris sarnased. Kui rõõmud ja mured äraräägitud, siis sai rühma ülesandeks neutraliseerida ohud, mida enda töö juures nägime. See oli päris huvitav, sest tihti kõik need loetletud tugevused olid ka lahenduseks ohtudele. Kuigi mõni oht jäi ka selliseks, mida täielikult ära lahendada ei saanud. Kokkuvõttes oli see väga silmiavav ja arendav harjutus, millest kõik väga positiivsed emotsioonid said.
Lõpetuseks rääkisime ka PERMA heaolu mudelist, mis ütleb, et inimese heaoluks on vaja positiivseid emotsioone (PE), suhteid (R), saavutusi (A), kaasamist (E) ja tähendust (M). See sai sisseuhatuseks järgmise hommiku ülesandele, kus me üritasime saavutada "flow" seisundist, mis peaks saabuma siis, kui me oleme täiesti keskendunud meeldivale tegevusele ja elame vaid hetkes.
Peale koolitust läksin ühe Portugali õpetajaga Picasso muuseumisse ja sellest sai alguse meie tore, suhe, kus mina olin linnagiidiks ja tema jutustas oma sündmusterikkast elust. Ning õhtusöögi ajaks oli meil lepitud kokku Gracia kvartali tuur koolitaja mehega, kes meile ka kõige odavamaid ja kohalike poolt armastatumat tapase (väike snäkk, millega traditsiooni alguses kaeti kinni veiniklaas, et kärbsed sisse ei lendaks) kohta.
KOLMANDAL päeval alustasime päeva oma käe joonistamisega paberile. Ülesandeks oli märkida iga sõrme juurde mingi fakt, mida teised sinu kohta ei pruugi teada. Rõõmsalt võin öelda, et mina võitsin, kuna arvasin ära esimese käe omaniku ja keegi ei osanud arvata, et mul võiks kolm last olla (tegu siis minu Saksamaa lastega au pairi ajast). Tegu on väga lõbusa tutvumis ja suhete loomise mänguga, mis ei pea siis ainult isiklikest faktidest koosnema. Selle asemel võiks kasutada näiteks ka tugevusi, oskuseid, unistusi jne.
Tegevused jätkusid joonistamisega, nimelt anti meile ülesandeks joonistada viie minuti jooksul kohvikann ekraanilt, siis ühe minuti jooksul küünlahoidja, siis 40 sekundi jooksul redised, 30 sekundi jooksul raadio, 20 sekundi jooksul tass, 2 sekundi jooksul kukk. Seejärel arutasime, millised tunded meil ülesande jooksul tekkisid ja kas me mingil hetkel saavutasime voolamise (flow) või mitte. Enamus tundsid pigem muret või põnevust kuna tegevus oli aja peale. Siiski olid mitmed, kes tundsid pigem täielikku keskendumist ja tegevusse süüvimist nagu flow ette näeb. See seostub ka oskuse tasemega, sest tõenäolisem on, et mida paremad oskused inimesel on tehtavas, siis seda rahulikum ja keskendumisvõimelisem.
Samuti on taolise keskendumise saavutamiseks oluline kaheksa dimentsiooni:
1) selged eesmärgid ja kohene tagasiside
2) tasakaal ülesande raskuse ja isiklike oskuste vahel
3) tegevuse ja teadlikkuse segunemine
4) sihipärane keskendumine
5) kontrolli tunne
6) eneseteadvuse kaotamine
7) aja moonutamine
8) enese tasustamise kogemus
Harjutus oli minu jaoks väga põnev ja üldiselt ma tundsin, et enamus nendest kaheksast dimensioonist said ka mul ülesande juures täidetud kuigi ma ei ütleks, et mul kunstniku talenti oleks. Võite ise otsustada kuivõrd mu kukk ühe päris kuke moodi välja näeb.
Samuti rääkisime flow juures liiga raskete ülesannetega eksperimenteerimisest ja õpitud abitusest. Nimelt vaatasime eksperimenti, kus õpilased said anagrammid lahendada ja õpetaja teatas, et need väga kerged. Pool klassi lahendas anagrammid väga kiiresti aga pool klassi ei suutnud lahendust leida. Nii kolmel korral. Kui tuli lahendada viimane anagramm, siis pool klassi olid juba alla andnud ega suutnud ülesannet täita. Lõpuks siis õpetaja teatas, et pool klassi said lihtsad ülesanded ja pool said lahendamatud anagrammid. Kuna õpilased olid end nii abituna ja rumalana tundnud, siis esialgu ei suudetud kriitiliselt mõelda, et miks teine pool klassist ainsana vastuseid leiab aga nende pool mitte.
Teine suurem teema päeval oli tervislik mõttemuster. Me saime paberid ringiga, kuhu pidime märkima oma erinevad ajad päevas (keskendumise, mängu, suhtlemise, füüsilise, reflektsiooni, puhke ja magamise aja). Nende aegade juurde pidime protsendiga märkima kui rahul me oleme selle aja kvaliteediga. Üldiselt olid kõigil samad probleemid, et piisavalt polnud ei und, füüsilist tegevust ega puhkeaega. Mistõttu andis koolitaja ülesandeks Barcelonas neid tulemusi parandada ja ka piltidega jäädvustada tegevusi neid kategooriates, millega me kõige vähem rahul olime.
Siin ka siis puust ja punaseks, mida need ajad endast täpselt kujutavad:
https://www.pinterest.co.uk/pin/333970128607965269/?lp=true
Rääkisime veel ka aktiivsest kuulamisest ja selle märkidest, et oma kuulamisoskust parandada. Mina isiklikult leidsin, et olen selle parandamisega juba palju tegelenud, kuna olin saanud endale väga jutuka reisikaaslase. Kellega ka nüüd peale koolitust sai võetud ette reis Barcelona kõrgeima kindluse juurde. Õhtul, et vaikselt oma reflektsiooni ja puhke aega nautida, käisin Sagrada Familias, mis oli ikkagi üleootuste kaunis ja sõnatuks võttev.
NELJANDAL päeval oli meie koolitaja haige, nii et alustasime iseseisvalt sellest, et tutvustasime natukene oma maid ja kultuuri. Nii et ma lasin seltskonnal kuulata Laulupidu, nii Chalice-i "Minu inimesed" kui ka natuke klassikalisemat muusikat. Lõuna ajaks oli koolitajal parem, nii et tegelesime burnout-iga ja selle ennetamisse. See teema tuli päris tuttav ette ka viimaselt koolituselt meie gümnaasiumis. Siia lisandus siis ka õpilaste kaasamine, kuidas neid rohkem kaasata ja neid positiivseid emotsioone tekitada tundides.
Peale niivõrd tõsist teemat otsustasime Portugalist pärit Anaga sõita Monserrati kloostrit vaatama. Sellega oli ka muidugi väike apsakas, kuna Ana vahetpidamata rääkis ja ma ei suutnud teda õigel hetkel rongist välja kupatada, siis me sõitsime ühe peatuse rohkem ja jäime oma mägirongist maha. Niisiis ootasime rongi, mis meid viiks üks peatus tagasi, et mägirongi peale saada. Aga kui aus olla siis võib-olla rongiga sõit oli samaväärne kogemus kui kloostri juures olemine, sest need vaated olid ütlemata ilusad.
VIIENDAL päeval alustasime taaskord riikide tutvustusega, kus igaüks sai jagada endale meeldivamaid traditsioone või retsepte oma riigist. Ülejäänud päev möödus mõiste "mindfulness" tähe all. See võiks siis olla teadlikkus endast ja teistest ning eesmärgiks oli vaadata, kuidas selline eluviis vähendab stressi meis endis kui ka meie õpilastes. Tuleb olla täielikult momendis ja olla keskendunud, et selle abil:
1) suurendada oma keskendumist ja vähendada automisme
2) paremini kontrollida oma mõtteid, emotsioone ja käitumist
3) rohkem nautida antud hetke
4) füüsiliselt paremas vormis olla (madalam vererõhk, immuunsussüsteemi tugevnemine)
5) parandada oma neuroloogilisi näitajaid.
Harjutamaks mindfulnessi tegime ka hingamisharjutusi, et üritada saada kõik mõtted oma peast välja ja keskenduda lihtsalt olemisele. See oli natuke raske, sest oli Eestis külmetunud enne reisi ja läbi nina hingamine oli üldiselt raske ülesanne. Aga ülejäänud seltskond olid väga rahul oma meditatiivse seisundiga, mille nad harjutuse käigus saavutasid.
Koolitaja avaldas meile ka optimaalse tsooni, kus me teeme oma parimaid otsuseid aga milleks on vaja saavutada ärevuse, elevuse, lõõgastuse ja igavuse täiuslik tasakaal, kus meie kõige paremaid otsuseid teeme. Niisiis peaksime oma kavatsustes olema rohkem hetkes kohal, lahkemad enda ja ja teiste vastu ning kogema hetke võimalikult teadlikult selle olemusest, muudele asjadele mõtlemata.
Siia sobib hästi Montaigne tsitaat:
“When I dance, I dance; when I sleep, I sleep; yes, and when I walk alone in a beautiful orchard, if my thoughts drift to far-off matters for some part of the time for some other part I lead them back again to the walk, the orchard, to the sweetness of this solitude, to myself.”
Kokkuvõttes kuluski viimane päev enda teadlikumaks tegemine oma ümbrusest ja tegevustest. Mõtlesime ka vajalike hakkamasaamis oskuste peale, mida nii meil kui õpilastel läheb vaja. Ja arutasime, millised on õpilaste suurimad raskused nendes valdkondades ja kuidas aidata neid oskuseid parandada. Leidsime, et nii mõnigi harjutus, mida koolitusel tegime võiks parandada ka õpilaste empaatiat ja keskendumist.
Koolitus väga mitmekülgne ja huvitav nii oma sisu kui meeldiva seltskonna poolest, kes jagasid nii oma kogemusi kui ka kultuure. Tunnen, et sain häid kontakte, teadmisi ja ideid. Kindlasti palju mõtteid ja informatsiooni, mille kohta tahan rohkem uurida ja oma tegemistes rakendada.
Siin veel õnnelikud koolitusel osalenud õpetajad:
Õhtul käisin ära ühes lemmikus kohas terve reisi jooksul: Tibidabos ja sealses uhkes Jeesuse südamele pühendatud kirikus. KUUES päev möödus täielikult Barcelonat turistibussidega läbi sõites (piletid saime lahketelt koolitajatelt tasuta) ja lõõgastudes, sest SEITSMES päev möödus taas lennukite vahet joostes (esimene lend hilines 40 minutit, mis suures Frankfurdi lennujaamas orienteerumiseks on ohtlikult palju).
Kes soovib nende teemade kohta ise rohkem uurida, siis koolitaja jagas meiega ka kasulikku kirjandust:
1. FLOURISH; A VISIONARY NEW UNDERSTANDING OF HAPPINESS AND
WELL-BEING by Martin Seligman (2012)
2. LEARNED OPTIMISM: HOW TO CHANGE YOUR MIND AND YOUR LIFE - by
Martin E. P. Seligman 2006
3. THE PSYCHOLOGY OF OPTIMAL EXPERIENCE – BY Mihaly Csikszentmihalyi 2008
4. CHARACHTER STRENGHTS AND VIRTUES – by
Christopher petterson 2004
5. BEING CREATIVE INSIDE AND OUTSIDE THE CLASSROOM: HOW TO BOOST
YOUR STUDENTS’ CREATIVITY – AND YOUR OWN – by John Baer & James C. Kaufman
6. The Ecology of
Human Development: Experiments by Nature and Design by Urie Bronfenbrenner
7. Positive
Psychology for Teachers: A Practical Guide by Jeremy Swinson 2012
8. Wherever You Go,
There You Are: Mindfulness Meditation in Everyday Life – by Jon Kabat Zinn 2005
9. "The
Eisenhower Decision Matrix: How to Distinguish Between Urgent and Important
Tasks and Make Real Progress in Your Life” by McKay; Brett; Kate, 2013
10. CREATIVITY IN EDUCATION & LEARNING – by Arthur Cropley -
11. TEACHING CREATIVELY AND TEACHING CREATIVITY – by Mary Banks
Gregerson, Heather T. Snyder, & James C. Kaufman (Eds.) -
12. TOOLS FOR TEACHING; DISCIPLINE,
INSTRUCTIONS, MOTIVATION by Jones, F.H. (2000).
14. Primal Leadership, With a New Preface by the Authors: Unleashing
the Power of Emotional Intelligence -
Daniel Goleman, 2013
15. Working with Emotional Intelligence - Daniel Goleman, 2000
16. Team Building: How to Build Confidence, Trust, and Friendship in
Your Team - by Daniel Brush, 2014
17. The Stages of Psychosocial DevelopmentAccording to Erik H. Erikson - by
Stephanie Scheck, 2014
18. Social Identity and Intergroup Relations - by Henri
Tajfel, 2010
19. Resolving Social Conflicts and Field Theory in Social Science - by Kurt
Lewin, 1997
20. Resolving Social Conflicts : Selected Papers on Group Dynamics - by Kurt
Lewin and Gertrud Weiss Lewin, 1948
www.ted.com
www.viacharacter.org
www.discpersoanlitytesting.org
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar