Loominguline draama õppemeetodina

London on suur ja väga multikultuurne linn. Seda võiks öelda ka meie koolitusgrupi kohta. Inimesi oli nii Sloveeniast, Poolast, Saksamaalt, Prantsusmaalt kui ka Kreekast. Koolitajad Türgist, Jamaikalt ja Brasiiliast.

Panin "lühidalt" kirja, mida ma koolitusel kogesin ja õppisin. Head lugemist!

1. päev

Päev algas kõigepealt tuttavaks saamisega. Istusime ringis ning rääkisime, kes oleme, kust tuleme ja miks me siin oleme. Tavaliselt pannakse koolituste alguses rinda nimesildid, millest siin ei tehtud juttugi. Siiski on nimemängud igal pool ikka sarnased, mida rohkem nimesid kordad seda paremini meelde jäävad. Meie tutvumismäng algas kõigepealt silmsidega ning liikus siis edasi nimede kordamisele.

Kui nimed olid enamvähem selgeks saanud, algasid jäämurdmise mängud. Kõige eredamalt jäi meelde 
"PÄIKE PAISTAB KÕIGILE NEILE, KELLEL ON..."- üks seisab ringi keskel (teised istuvad)  ja ütleb selle lause alguse. Lause lõppu peab lisama, midagi mis tal endal on/midagi mida ta on ise teinud ning kõik teised, kes sellega samastuvad peavad kohti vahetama. Oma kohale istuda ei tohi ning kes jääb seisma alustab uuesti sama lausega. Väga lõbus oli!

Üllataval kombel jõudsime väga kiiresti lõunapausini. Järelikult oli põnev ja huvitav!

Pärast lõunat rääkisime veidi draama ja teatri erinevustest. Kõige põhilisem on see, et teater keskendub lõpp-produktile aga draama keskendub pigem teekonnale/protsessile. Siiski ei saa nende kahe mõiste vahele täielikult piiri tõmmata. Draamat tehes luuakse teatrit jne.

Õhtupoolikul leidsime erinevaid asju NÄHTAMATUST KASTIST. Andsime nähtamatut kasti edasi ja võtsime sealt välja erinevaid esemeid. Hiljem pidime mõtlema, kellele see ese enne kuulus; kust tema selle sai?; millal ta viimati seda kasutas?; kus ta selle asjaga oli? Selle põhjal vüib lasta õpilastel kirjutada lühijutu või mingisuguse kokkuvõtte.
Samuti tegelesime erinevate MASINATE loomisega. Iga masin teeb häält. Millist häält teeb näiteks rõõmumasin, kiusamismasin, kiusamisvastanemasin, ajumasin ja paljud paljud muud masinad? Üks alustas ja teised liitusid. Ülesanne oli kihvt just seetõttu, et paneb õpilasi koos töötama. Ükski masin ei saa töötada ilma teatud lülita.  Sealjuures peab aga olema väga tähelepanelik, kui kaua võib lasta masinal töötada eriti, kui tegeleda näiteks kiusamise, norimise või mõne muu karmima teemaga.

Päeva kokkuvõtteks saime kanaga paberi, millele pidime lisama munasid. Iga muna sisse kirjutasime, mida päeva jooksul õppisime või mida teada saime.

Üldiselt oli päev edukas. Koolitajad pidevalt rõhutasid seda, kuidas erinevaid meetodid saaks kasutada erinevates ainetundides ja kuidas üht meetodit keerata ning pöörata nii kuis vaja.

2. päev

Teisipäev algas juba tunduvalt kindlameelsemalt ning lõbusamalt. Kõik osalised olid omavahel saanud tuttavaks ning koolituskoht samuti kodusemaks. Päeva jooksul õppisime väga palju. Arvan, et mina õppisin enda kohta kõige rohkem- sain aru, et tahaksin koguaeg olla esimene (eriti siis kui keegi ei reageerinud), aga tuleb end tagasi hoida. Õppisin seda, et mulle pigem meeldib teiste ideedega ühineda, kui enda ideid peale suruda. Seda ma ehk isegi teadsin, aga endale teadvustamiseks oli mul ilmselt vaja just seda koolitust.

Päev algas hääleharjutustega-prr,trrr,sfš.....jne. Hääl on õpetaja kõige olulisem vahend, seetõttu tuleb selle eest ka hoolt kanda.

Edasi räägiti meile sellest, kuidas draamas õpitakse. Õppimine toimub a) läbi tunnete ja arusaamise, mis ümberringi toimub; b) midagi läbi mängides. Kõlab vägagi loogiliselt, eksole!? :)

Enne lõunapausile minemist ja pärast lõunapausi mängisime rodu erinevaid mänge:

1) TERE ja HEAD AEGA (ehk meie mõistes pomm ja kilp, aga lihtsalt ilusamas versioonis). Käi ruumis ringi ja vali mõttes keegi kellele tahad öelda tere ja keegi kellele tahad öelda head aega. Kui öeldi, nüüd alusta, siis pidid liginema sellele kellele öelda tere ja eirama seda kellele öelda head aega. Mängu lõpus jäime seisma ja dramatiseerisime olukorra- mis võiks toimuda; kes me oleme ja kus me oleme?

2) MUNA, LIND ja INGEL (kõrgem olend)- matemaatiline mäng mida on kirjutades väga raske selgitada. Aga mäng oli lõbus, nõudis tähelepanu ja veidikene strateegiat.

3) MIDA SA TEED? Pantomiim. Kõik istuvad poolkaares. Üks tuleb keskele ja hakkab midagi tegema. Järgmine tuleb esineja juurde ja küsib, mida sa teed... Esineja peab valetama. Näiteks kui ta alguses pühkis põrandat, siis tuli küsija, kellele ta vastab, et vaatab telekat. Nüüd esimene läheb kohale ja teine hakkab vaatama telekat. Ja nii kuni ringi lõpuni.

4) KAKS INIMEST KOHTUVAD. Istutakse ringis igal istujal peab olema silmside enda vastas oleva inimesega. Mängujuht ütleb- kaks inimest kohtuvad pargis, nad olid enne sõbrad aga üks enam ei taha teist näha. Start! Kui üks paarilistest tõuseb, peab tõusma ka teine ning siis mängitakse olukord läbi. Oluline osa on improvisatsioonil. Mida iganes keegi selles olukorras välja mõtleb. Võib rääkida, kasutada abivahendeid või lihtsalt emotsioonidega olukorda lahendada.

5) OLEME! Kõik käivad ringi. Üks inimestest teeb ettepaneku- oleme loomad metsas! Teised vastavad: Jah, oleme loomad metsas! Ja siis kõik mängivad loomi metsas. Nii paljude muude teemadega.

6) KUUM TOOL. Üks õpilastest on mingisuguses rollis ja teised küsivad küsimusi. Näiteks õpilane on kiusamise pealtnägija rollis. Teised küsivad täpsustavaid küsimusi- kes kakles? Miks? Kellele teatati või ei teatatud? jne.

7) UKSE TAGA. Üks õpilastest läheb ukse taha. Tema ülesanne on klassi sisenedes aru saada kes ta on, kus ta on ja mis on tema ülesanne. Teised valmistavad ette mingisuguse situatsiooni- näiteks jalgrataste tehase töötajad, juht, sekretär jms. Kõik täidavad oma rolli, otseselt midagi kokku ei lepita. Kindlaks on tehtud see, et õpilane ukse taga on firmade likvideerija, kes on tulnud jalgratta tehast sulgema. Kõik, kes rolle täidavad peavad kaudselt andma uksest sisse tulnud õpilasele vihjeid, et ta lõpuks aru saaks, kes ta on, kus ta on ja mis on tema ülesanne. Kui ukse taga olnud õpilane arvab, et ta teab, kes ta on, siis tegevused peatatakse ning õpilane pakub oma rolli. Kui roll on vale, minnakse vaikides edasi, kui õige, siis kõik plaksutavad.

8) SOE VÕI KÜLM. Üks õpilane on ukse taga. Teised lepivad kokku, mida ta tegem peab. Õpilane siseneb klassi ja kõik hakkavad vihjeid andma, kas soe või külm. Ülesandeks võib olla näiteks toolil istumine käed ristis, üles hüppamine, ringutamine vms.

9) PILTIDE JÄRGI LOO JUTUSTAMINE. Laual on 5 erinevat pilti, kus on peal inimesed, tegevused, kohad. Õpilaste ülesandeks on piltidest moodustada lugu ja panna paika, kes on piltidel (nimed, vanused, elukohad), kus tegevused toimuvad, mis on juhtunud või mis edasi juhtub. Kõik grupis peavad jõudma kompromissile. Pärast antakse õpilastele ülesandeks valida üks pilt, mida nad sooviksid dramatiseerida ning osalised, kes seda läbi viivad. Samuti lepitakse kokku, mida dramatiseeringus enamvähem näha soovitakse. Oluline osa improvisatsioonil.

Selle päeva oluline mäksõna on improvisatsioon ja kujutlusvõime. Meie julgus peaks seisnema selles, et julgeksime anda lastele ette hägused piirid ja laskma neil siis oma teed kulgeda, sest ühest väikesest asjast võib sündida, midagi suurepärast.

3. päev

Alustasime päeva meditatsiooniga, mis tuletas mulle meelde, et selles kiires kooli tohuvapohus oleks vaja õpilastega samuti vahepeal mediteerida. Arvan, et alustan sellega oma pisikeste kolmandikega.

Seekord jagasime üksteisele oma kogemusi ja ülesandeid, mida ise koolis õpilastega kasutame. Paljud ülesanded olid mulle juba tuttavad, aga oli nii mõnigi uus avastus.

Näiteks Maria ülesanne oli seotus keskkonna teadlikkuse ja kaitsega. Marioni ülesanne oli lõbus vahepala, mille põhilised hüüdsõnad olid HAA, HII, HOO...olime samuraid. Melanie tutvustas meile ülesannet, kus oluline on märgata detaile ning sealjuures tähelepanelikult kuulata. Helena jagas meile hommikuringi tegevust, kus me istusime ringis ja ilma sõnadeta andsime üksteisele edasi lause- Tere hommikust, soovin sulle head päeva!- see oli vägagi rahustav ning arvan, et kui õpilased oleksid harjunud iga hommikut alustama mingisuguse toreda ülesandega, oleksid nad kindlasti omavahel rohkem seotud ja üksteisega rohkem sõbralikud.

Üldiselt oli kolmapäeva pärastlõuna kõige ebahuvitavam võrreldes muu koolitusega, sest meile räägiti veidike Mantle of the expert teooriast, mille ideest ma täpselt aru ei saanud. Mulle tundus, et kõik oli veidi ebamääraselt struktueeritud ning loengu kuulamine ei pakkunud kellelegi enam huvi. Pärast kõiki neid toredaid ülesandeid pidime järsku istuma ja kuulama. Oleksime võinud teha n-ö lõpueksami, kus meile antakse situatsioon ja me lahendame selle läbi draamavõtete, mida koolituse käigus õppisime. Aga oli, mis oli :)

4. päev
Neljapäeval saime kokku ja täitsime erinevaid tagasiside küsitlusi. Tegime laua taga veel paar toredat mängu, mida on kirjalikult võimatu kirjeldada ja mille meelde tuletamiseks peaksin saama koolitajatelt video. Pärast hommikust kokkuvõtet oli lõunapaus ning siis suundusime Shakespeare's Globe teatrisse ekskursioonile. Soovitan kõigil minna, kes Londonisse satuvad! Kindlasti võtke grupijuht, kes räägib ajaloost ja toimuvatest sündmustest.
Õhtul oli pidulik õhtusöök, kus saime sertifikaadid ja rääkisime elust-olust. Sellega lõppes meie koolitus.

5.päev
Mina sõitsin reedel koju tagasi! Teised jäid veel Londonit nautima.

Kui ma peaksin lühidalt koolituse kokku võtma, siis arvan, et üldiselt oli koolitus super kihvt! Saime palju praktilisi näiteid, mida saaksime oma tundides kasutada. Ma tutvusin nii paljude erinevate inimestega, kes kõik jagasid veidikene oma kogemust. Ma õppisin, et rohkem peaks õpilastele andma vabadust mõelda, fantaseerida ning lubama neil olla loovad. Sealjuures tuleb pidada silmas teemat, raamistikku ja kindlasti seda MIDA ME TAHAME, ET ÕPIALSED ÕPIKSID?!

Siiski jäi mulle kuklasse sosin, mis ütleb, et mul pole selleks kõigeks üldse aega, õppekava vajab läbimist, klassid on liiga suured, meetoditega tutvumine võtab liialt aega ning üleüldse tundub selline lähenemine mulle ikkagi veidikene fantaasiamaailmana. Meie tunnid on ainult 45 minutit pikad, programm on ette antud ning lõppude lõpuks küsime õpilastelt ikka konkreetseid faktiteadmisi, mida läbi draamavõtete ehk nii palju ei õpi. Ma arvan, et draama kasutamine toob tundidesse vaheldust, kas aga läbi nende meetodite jäävad meelde faktid, seda ei oska ma öelda. Nüüd tuleb katsetama hakata! 

Lõpetuseks: Teacher? I prefer the term: Educational Rockstar!

Maarja